Letra de Luigelaul

Veel pí¤ike paitab lainte varju
veel tuulte eest ei otsi varju
veel sí¼dameis on soe kui suvepí¤ev
Kuid usu, mí¶í¶da kíµik lí¤eb
ja siis kui sí¼gis on kí¤es
vihm sinu aknale taob ja taob
kuni ta kaob ja víµtab kaasa sind
Veel í¶í¶des sinu samme kuulen
veel avanevad palved suured
veel pimeduses niilab habras leek
Kuid usu, mí¶í¶da kíµik lí¤eb
ja í¼kskord ví¤sivad kí¤ed
mis seni hoidnud on seda tuld
avaneb muld ja víµtab kaasa ta mind
Veel igatsusi hinges tuikab
veel unistuste luikgi huikab
veel kuskil kíµrgel luigeparv on teel
Kuid usu, mí¶í¶da kíµik lí¤eb
ja saabub lahkumispí¤ev
siis í¼mberringi on sí¼datalv
lume all ei enam erista sind
Ma síµuan pilvena sí¤í¤l
kus hí¤í¤bub paljude hí¤í¤l
ja tunnen, oleksin nagu muld
valge lind, mmmmm
Ma sinu laulusse kaon